reede, 25. november 2011

Disainisessioon algklassiõpetajaga

Noppeid disainisessioonist (Helje).
Mis mõtteid tekitas sinus see stsenaarium?
Tegelikult päris hea mõte. Kindlasti aitab kaasata erivajadustega õpilasi. Nii neid, kes vajavad lisatööd, kui ka neid, kellel on mingil põhjusel õpiraskus või mahajäämus.

Kas see stsenaarium on reaalselt kasutatav?
Tundub, et paljudel õpilastel on juba nutitelefonid. Aga mis saab nendest, kellel ei ole? Kui me tahame motiveerida last õppima, võibolla peaksime kooli muretsema mõned telefonid, mida saame vajadusel kätte anda.

Kas sa muudaksid midagi keskkonnas? Seda ma ei oska öelda. Kõigepealt tahaks seda näha ja proovida.

Kas sa kasutaksid seda keskkonda?
Alguses vajaksin koolitust ja tehnilist tuge. Kui see on olemas, siis miks mitte.

Kas sa tahaksid veel midagi lisada? Tekkis küsimus, kas selles keskkonnas suhtlevad õpilased ka omavahel, või ainult õpetajaga? Kas ka lapsevanemad saavad sinna sisse logida?

teisipäev, 22. november 2011

TÄIENDATUD 3. stsenaarium - Andekas laps tahab taas õppida

Markus on 3. klassi poiss. Koolis jõudis ta eelnevatel aastatel väga hästi edasi, kuid nüüd on õpimotivatsioon kadunud. Poiss on pahur ega taha kooli minna. Vestlusel selgus, et Markusel on koolis igav- õpetaja ei küsi teda, sest teab, et Markus oskab nagunii. Markus leiab, et elu on ebaõiglane, ta tahab ka vastata ja hiilata oma teadmistega. Poiss tunneb, et tal pole vaja õppida, sest nagunii õpetaja teda ei märka, pealegi on antud õpiülesanded „titekad” ega paku pinget. Sageli kuuleb tema suust ütlust: „See on nii mõttetu!”

Poiss istub õhtuti arvuti taga ja kui see tal ära keelatakse, siis mängib ta telefoniga. Mitte lihtsalt niisama telefoniga, vaid NUTITELEFONIGA, mille ta paar kuud tagasi sünnipäevaks sai.

Kuna vanemad ei osanud poega suunata õppimise juurde ega teadnud, mida ette võtta, et nende targast lapsest looder ei saaks, pöördusid nad kooli poole. Ühises vestluses, kuhu oli kaasatud peale klassijuhataja veel kooli haridustehnoloog (kuna arvutihuvi oli ju teada), leiti lahendus- nimelt selgus, et on olemas just algklassilastele mõeldud veebileht, mida saab kasutada nutitelefoniga. Haridustehnoloog soovitas õpetajal luua sinna klassikonto ja kutsuda oma klassi lapsi seal osalema.

Õpetaja tegigi klassile konto ja lisas lapsed kasutajateks. Nüüdsest alates on lastel lisamotivatsioon tunnitööga toimetamiseks, sest see laps, kellel on töö valmis, ei pea enam igavlema, vaid võib vabalt oma nutitelefoniga hankida põnavaid lisaülesandeid.

Osa ülesandeid on sellised, millele saab vastuse kohe, testivormis. Osa ülesandeid aga sellised, kus tuleb õpetajale saata sõnum ja siis õpetaja saab M klassilehelt saata sõnumi vastu.

Samuti on olemas sellel lehel foorum, kus arutatakse klassi ja kooliga seotud teemadel, näiteks pakutakse välja, millist klassiõhtut korraldada.

Markus teeb nüüd tunnis jälle rõõmsalt tööd, ta saab nagu varemgi, tunnitööga kiiremini hakkama ja logib sisse M klassilehele. Markus avastab sealt kausta, mille pealkiri „Eriti rasked ülesanded” lausa kutsub uurima, mis seal sees on. Markus avastab, et ülesanded on üles ehitatud levelitele, enne tuleb lahendada lihtsam, siis pääseb edasi järgmisele tasemele. Õppimine on põnev. Õhtul saab Markus õpetajalt kiitva sõnumi ja teate, et on spetsiaalselt Markusele lisanud uue kausta ja põneva ülesande, mida saab lahendada uue tarkvara abil. Uue tarkvara leiab Markus klassi M lehelt ja siis tuleb see alla laadida oma telefoni.

Kõik on õnnelikud: Markus, tema vanemad, õpetaja ja ülejäänud klassikaaslased.

Kuid see pole ka veel kõik!

Õpetaja on avastanud, et päris palju kuulutatakse välja igasuguseid fotovõistlusi. Varem oli keeruline motiveerida lapsi neist osa võtma, aga nüüd tuli õpetajal kaval mõte- ta saatis klassi M lehe kaudu õpilastele järgmise sõnumi: „ERITI SALAJANE PROJEKT! Täpsema ifo saamiseks külasta klassi M lehte!” Markus (ja tegelikult ka teised lapsed) läks kohe asja uurima. Selgus, et õpetaja oli klassilehele kirjutanud teate: Oled kutsutud osalema konkursil Fotojaht. Konkurss toimub terve õppeaasta jooksul. Ühe konkursi pikkuseks on üks nädal. Esimene teema fotojahil on „Ohoo, see on alles äge...”. Iga laps võib oma tehtud foto (kuni 3) klassi M lehele üles laadida (loomulikult koos pildi allkirjaga), teised saavad hinnata kaaslaste poolt lisatud fotosid. Lapsed pakuvad ise välja ka järgmiste konkursside teemad. Eelmise nädala võitja (selgub hääletamise tulemusena) valib järgmise nädala teema kas väljapakutute hulgast või mõtleb ise uue teema. Igal veerandil (või aasta lõpul) tunnustatakse parimaid fotograafe aukirjaga. Fotod on muidugi tehtud nutitelefoniga. Samuti saab nii osa võtta ka mujal väljakuulutatud fotokonkurssidest (n. Märka loodust linnas jt). Nädala võitja foto avaldatakse kooli infolehes või kooli kodulehel.

Kas selline klassisisene fotojaht innustaks õpilasi tegutsema?

Oleks selline stsenaarium üldse reaalne?

Mida võiks veel lisada?

laupäev, 12. november 2011

3. stsenaarium- Andekas laps tahab taas õppida

Markus on 3. klassi poiss. Koolis jõudis ta eelnevatel aastatel väga hästi edasi, kuid nüüd on õpimotivatsioon kadunud. Poiss on pahur ega taha kooli minna. Vestlusel selgus, et Markusel on koolis igav- õpetaja ei küsi teda, sest teab, et Markus oskab nagunii. Markus leiab, et elu on ebaõiglane, ta tahab ka vastata ja hiilata oma teadmistega. Poiss tunneb, et tal pole vaja õppida, sest nagunii õpetaja teda ei märka, pealegi on antud õpiülesanded „titekad” ega paku pinget. Sageli kuuleb tema suust ütlust: „See on nii mõttetu!”

Poiss istub õhtuti arvuti taga ja kui see tal ära keelatakse, siis mängib ta telefoniga. Mitte lihtsalt niisama telefoniga, vaid NUTITELEFONIGA, mille ta paar kuud tagasi sünnipäevaks sai.

Kuna vanemad ei osanud poega suunata õppimise juurde ega teadnud, mida ette võtta, et nende targast lapsest looder ei saaks, pöördusid nad kooli poole. Ühises vestluses, kuhu oli kaasatud peale klassijuhataja veel kooli haridustehnoloog (kuna arvutihuvi oli ju teada), leiti lahendus- nimelt selgus, et on olemas just algklassilastele mõeldud veebileht, mida saab kasutada nutitelefoniga. Haridustehnoloog soovitas õpetajal luua sinna klassikonto ja kutsuda oma klassi lapsi seal osalema.

Õpetaja tegigi klassile konto ja lisas lapsed kasutajateks. Nüüdsest alates on lastel lisamotivatsioon tunnitööga toimetamiseks, sest see laps, kellel on töö valmis, ei pea enam igavlema, vaid võib vabalt oma nutitelefoniga hankida põnavaid lisaülesandeid.

Osa ülesandeid on sellised, millele saab vastuse kohe, testivormis. Osa ülesandeid aga sellised, kus tuleb õpetajale saata sõnum ja siis õpetaja saab M klassilehelt saata sõnumi vastu.

Samuti on olemas sellel lehel foorum, kus kirjutatakse klassi järjejuttu ja arutatakse klassiõhtute teemasid.

Markus teeb nüüd tunnis jälle rõõmsalt tööd, ta saab nagu varemgi, tunnitööga kiiremini hakkama ja logib sisse M klassilehele. Markus avastab sealt kausta, mille pealkiri „Eriti rasked ülesanded” lausa kutsub uurima, mis seal sees on. Markus avastab, et ülesanded on üles ehitatud levelitele, enne tuleb lahendada lihtsam, siis pääseb edasi järgmisele tasemele. Õppimine on põnev. Õhtul saab Markus õpetajalt kiitva sõnumi ja teate, et on spetsiaalselt Markusele lisanud uue kausta ja põneva ülesande, mida saab lahendada uue tarkvara abil. Uue tarkvara leiab Markus klassi M lehelt ja siis tuleb see alla laadida oma telefoni.

Kõik on õnnelikud: Markus, tema vanemad, õpetaja ja ülejäänud klassikaaslased.